neljapäev, 15. veebruar 2018

Janno Puks - ajugeenius või ufo?


(Foto: Erakogu)


Tallinne Kristiine Gümnaasiumis  13 aastat õpetajana töötanud Janno Puks vastab kümendiku Ketlin Kruse küsimustele. 

Milline on olnud teie haridustee?

1985. aastal peale lasteaia “Buratino” edukat lõpetamist, sai minust sama aasta sügisel Valga 1. Keskkooli õpilane, mis tänapäeval kannab Valga Gümnaasiumi nime. Peale seda olen õppinud Valga Kaugõppegümnaasiumis. 1997. aastal astusin Tallinna Ülikooli loodusteaduslike ainete õpetaja ja keskkonnaspetsialisti erialale. Tallinna Ülikoolis olen õppinud kolm korda, lisaks üliõpilase ja täiendkoolitustel osalejana olin seal 2014. aastal ka juba õppejõuks.

Mis õppeaine teile koolis kõige rohkem meeldis?

Lemmikumaks aineks oli mul gümnaasiumis geograafia, kuna meeldis kõikidest riikidest ja maadest teada saada. Eriline hasart oli mul igasuguste riikide, pealinnade, poolsaarte, muude pinnamoodide ja geograafiliste faktide peast teadmise vastu. Geograafia tund meeldis mulle ka sel põhjusel, et seda andis üks eriline värvikas enesekindel ja vahel enda üle naljaheitev proua. Tema on olnud mu suureks eeskujuks.

Kas lisaks Kristiine Gümnaasiumis õpetamisele tegelete millegagi veel? Millega täpsemalt?

Kergem oleks öelda, millega ma ei tegele. Lisaks Kristiine Gümnaasiumile õpetan füüsikat ja keemiat Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, töötan 2014. aastal Eesti Teaduse Populariseerimise peaauhinnaga pärjatud firmas “Kolm Põrsakest”, kus eelnevalt olin arendaja, nüüd koolitaja ja teadusshowesineja. Selle firma kaudu annan aastas ligikaudu 100 teadusetendust üle kogu Eestimaa. Samuti koolitan välja ka õpetajaid nii konverentsidel kui ka õppepäevadel. Hetkel kirjutan koos Prantsuse Lütseumi õpetajaga loodusõpetuse 3. klassi õpikut, mis peaks sügisel ilmuma.

Kelleks tahtsite väiksena saada?

Lasteaia lõpudiplomile oli mingil kummalisel põhjusel märgitud unistus saada tuletõrjujaks. Loomulikult oli see alatu vale, ning see oli sinna suvaliselt pandud. Tegelikult ei ole mul meeles, kelleks oli mul soov väiksena saada, kuna need vahetusid kiiresti, pea iga nädalaga. Kuid nii nagu ka paljudel lastel, oli ka mul mingil ajal tahtmine saada kuulsaks näitlejaks või lauljaks.

Miks otsustasite hakata õpetajaks ja kui kaua olete seda ametit pidanud?

Pärast gümnaasiumi lõppu soovisin minna Tallinnasse Georg Otsa muusikakooli laulmist õppima. Tegin sisseastumiskatsed, isegi solfedžo eksami ära, ent siis öeldi mulle, et profilauljaks saades pean minema häältepaelte operatsioonile. See tähendanuks vähemalt ligi poolt aastat sosinal rääkimist ja see ei sobinud mulle. Seejärel tegin Tallinna Ülikooli loodusteaduslike ainete õpetaja erialale sisseastumiskatsed. Läbisin need väga edukalt. Kui ma sinna ei oleks sisse saanud, siis oleksin hetkel arvatavasti mõnes uhkes restoranis peakokk, sest kolmanda valikuna soovisin õppida söögikunsti. Õpetajana olen ma töötanud aastast 2001. Seega õpetajana töötamise staaži on minul 17 aastat, millest Kristiine Gümnaasmimis olen töötanud peaaegu 13 aastat.

Milline on teie arvates hea õpetaja?

Ideaalset õpetajat ei ole olemas, kuid heal õpetajal on kindlasti mõned omadused järgmisest: olla oma õpetatavas ainevaldkonnas haritud ning end pidevalt arendamas-täiendamas käima, kannatlik, enesekindel, järjekindel, huvitav, karismaatiline, oskus end kuulama panna, tähelepanelik, oskus siduda käsitletatav teema arigeluga, empaatiline, kaval, hea suhtleja ja esineja, julge, ettevõtlik, koostööaldis, huumorimeelega, mõistev, kaastundlik.

Kõige toredam asi õpetaja töö juures?

Väiksemat ajavahemikku silmas pidades on kõige toredam asi õpetaja töö juures see, et iga tööpäev on erinev, unikaalne, huvitav ja üllatav. Suuremas plaanis on tore see, kui endised õpilased tulevad tänama oma õpetajat järjekindla kasvatamise ja õpetamise eest.

Kõige lõbusam, meeldejäävaim hetk koolist õpetajana olles?

Neid hetki on väga palju, raske on siit midagi esile tuua. Tihti on juhtunud nii, et õpetaja ütleb ühe lause, kuid õpilased võtavad seda veidi oma vaatenurgast lähtuvalt ja kokku võib saada midagi väga pöörast ja nilbet. Samuti ei lähe meelest, kui pidin üles astuma Arte Gümnaasiumis ühel suurüritusel, kus parodeerisin Hendik Sal-Sallerit.

Millega sisustate enda vaba aega?

Kõikide õpetajate vaba aeg möödub nende peamise lemmiktegevuse saatel ehk tundide ettevalmistamise või tööde parandamise lainel. Kuid kui vaba aega tekib, meeldib mulle käia jõusaalis, kinos ning sõpradega erinevatel üritustel ja restoranides. Lisaks meeldib söögitegemine, loodus- ja teadussfilmide vaatamine ning salvestamine, paljude erinevate teadusajakirjade ja erinevate raamatute lugemine, kusjuures köidavad mind eriti lisaks teadusraamatutele veel ka pedagoogilise psühholoogia ja avaliku esinemisega seotud raamatud. Vabal ajal üritan paljudest nii internetis kui ka füüsika- ja keemiakatsete raamatutest otsida uusi katseid ning neid järele proovida. Olen olnud aastaid võistlustantsija ning käinud muusikakoolis ja laulnud ligi 15 aastat kooris, mistõttu vahel harva meeldib ka klaverit mängida, laulusõnu kirjutada ning tantsuüritusi vaatamas käia.

Olen kuulnud, et valmistate maitsvaid küpsetisi, kust selline huvi on alguse saanud? 

Väga kaugest minevikust ehk siis, kui veel lasteaias käisin. Söögitegemine on alati salapärane ja võluv, sest tavalistest asjadest valmivad nagu imeväel maitsvad meistriteosed!

Kui sageli küpsetate?

Vanasti väga tihti, nüüd ajapuuduse tõttu harva ehk paar korda kuus. Suvel ja vaheaegadel rohkem, sest siis on ka külalistel põhjust mu korterisse külla tulla. Vaatan tihti telelviisorist teatud kokandussaateid, nagu Gordon Ramsay ”Tippkokk.” See saade inspireerib mind väga ja sealt saan väga palju uusi metoodilisi ja pedagoogilisi ideid, mida õpetajatöös õnnestub rakendada.

Mis on teie enda lemmikkook, küpsetis või magustoit?

Olen aastakümnete jooksul teinud väga palju erinevaid torte, kooke, küpsiseid, ning lemmikuid on palju. Kuna käin väga tihti väljas söömas, siis on kujunenud igas teatud kohas omad lemmikud.

Oskaksite välja tuua paar huvitavat fakti, mida keegi veel teie kohta ei tea?

Kuna mul on väga värvikas elu olnud, siis võiksin uusi huvitavaid fakte välja laduda igal uuel kuul. Aga mõned asjaolud võib ju põnevuse mõttes ka saladuseks jääda. On õpilasi, kes on pidanud mind ufoks või ajugeeniuseks. Kuid võin kinnitada, et ma olen peaaegu täiesti tavaline inimene koos mõningate eeliste ja puudustega. Kui aga üldse midagi skandaalset välja tuua, siis näiteks 8. klassi I trimestri keemiahinne oli mul kaks, ning mind on omal ajal gümnaasiumist väljaheidetud, kuid järjekindel, nagu ma oma olemuselt olen, ei ole ma allaandja tüüpi, ning kriisist ülesaanuna lõpetasin teise gümnasiumi neljade viitega pooleks. Huvitav fakt on ka see, et minu sünnipäev on 4. jaanuaril nagu ka tõenäoliselt läbi aegade maailma kõige kuulsamal teadlasel Isaac Newtonil. See viimane fakt on minu jaoks märgilise tähendusega!

Ilmselt kellelegi ei ole jäänud märkamata teie huvitav ja värvikirev riietus, kui see saladus ei ole, siis kust pärinevad teie pintsakud ja triiksärgid?

Üks minu Tallinna Ülikooli lemmikõppejõude Mai Normak on öelnud, et õpetaja peab esinduslik ja väga hea välja nägema. Teiselt poolt ei ole mulle kunagi meeldinud olla tavaline, silmapaistmatu ja üksluine inimene hallist massist. Mulle meeldib teistest erineda oma julguse, isikupärasuse, värvikuse ja ekstravagantsuse poolest. Ja kuna seda on mitmel pool märgatud, tähele pandud ja see on tekitanud huvi inimestes, siis järelikult on see meeldiv tunnustus.Erinevaid värvikaid pintsakuid ja triiksärke olen endale hankinud välismaal käies, samuti ka interneti vahendusel tellinud.

On teil mõni teostamata unistus, mida täita soovite?

See on üks väga armas küsimus! Loomulikult on minul unistusi! Mängida mõnes muusikalis, avaldada oma elu jooksul vähemalt kolm raamatut, millest üks oleks ilukirjanduslik teos. Suureks unistuseks on saada Eesti Teaduse populariseerimise peaauhind ning luua omanimeline fond, mille eesmärgiks oleks aidata kas osaliselt või täielikult kõndimisvõime kaotanud inimesi. Unistuseks oleks leida ka juurde vaba aega välja puhkamiseks ja sõpradega rohkem koos olemiseks.

Mis on teie elumoto?

Hinded, õnn ja lugupidamine tuleb inimesel ise välja teenida! Selle saavutamiseks peab inimesel olema paigas eesmärgid, siis edukas plaan nende realiseerimiseks ning kindel tegutsemistahe. Nende koosmõjul ja pingutamisel sünnivad suured saavutused ja isegi väiksemad või suuremad imed. Niisama mõttetult ja tegevusetult passides ei juhtu mitte midagi head! Peab tegutsema ja pingutama ning oma saavutuste üle rõõmu tundma ning olema tänulik!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar